{"id":1587,"date":"2025-04-05T09:00:00","date_gmt":"2025-04-05T09:00:00","guid":{"rendered":"https:\/\/dev.hundipea.ee\/?p=1587"},"modified":"2025-05-29T16:00:49","modified_gmt":"2025-05-29T16:00:49","slug":"hundipea-keskkonna-dna","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/dev.hundipea.ee\/ru\/hundipea-keskkonna-dna\/","title":{"rendered":"H\u00e4mmastavad leiud Hundipeal \u2013 meil on 2347 isemoodi naabrit"},"content":{"rendered":"\n

Hundipeal ei ole loodus lihtsalt taust \u2013 ta on meie naaber ja elu kaaslane. Nagu heas kooselus ikka, hoolime temast, kaitseme ja hoiame teda ning vastutasuks loob ta meile tervisliku ja eluj\u00f5ulise keskkonna. <\/strong><\/h3>\n\n\n\n
\n

Meie eesm\u00e4rk on luua linnaruum, kus inimene ja teised liigid saavad koos areneda ja kasvada, mitte lihtsalt k\u00f5rvuti elada. See t\u00e4hendab, et loodus ei ole pelgalt silmailu pakkuv taust, vaid toimiv ja toetatud osa linnakeskkonnast. Aga kuidas me selle saavutame? Vastus peitub teadlikus uurimises ja planeerimises.<\/p>\n\n\n\n

Selleks, et m\u00f5ista, millised liigid Hundipeal juba t\u00e4na elavad ja kuidas me nende elupaiku teadlikult toetada saame, v\u00f5tsime eelmisel aastal ette keskkonna DNA (eDNA) kaardistamise. Tulemustest j\u00e4rgneb p\u00f5nev avastusretk mikroskoopilisest elust merep\u00f5hja elanikeni.<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n

\n

Mis on eDNA ja miks see oluline on?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Keskkonna DNA ehk eDNA v\u00f5imaldab meil «lugeda» maapinda, vett ja muda nagu raamatut. Iga elusorganism j\u00e4tab endast maha DNAd \u2013 karvade, nahat\u00fckikeste ja muude mikroosakeste n\u00e4ol. Kui need proovid laborisse saata, saame t\u00e4pselt teada, kes meie keskkonnas tegutsevad.<\/p>\n\n\n\n

Kogusime Hundipea veest* ja pinnasest \u00fcle 50 proovi ning saatsime need Inglismaale Nature Metrics laborisse anal\u00fc\u00fcsiks. Tulemus? S\u00f5na otseses m\u00f5ttes uus vaade meie naabritele ja elukeskkonnale.<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n

\n

Kes siin tegelikult elavad?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

DNA-proovide anal\u00fc\u00fcs n\u00e4itas, et Hundipea alal elab:<\/p>\n\n\n\n

    \n
  • 1410 liiki baktereid,<\/li>\n\n\n\n
  • 856 liiki seeni,<\/li>\n\n\n\n
  • 60 liiki selgrootuid,<\/li>\n\n\n\n
  • 13 liiki kalu ja<\/li>\n\n\n\n
  • 8 liiki muid selgroogseid.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n

    Muide — seente ja bakterite liigiline mitmekesisus oli v\u00f5rreldav Paljassaare hoiualaga, mis t\u00e4hendab, et isegi sadamaalal v\u00f5ib loodus olla \u00fcllatavalt eluj\u00f5uline. Eriti huvitav oli avastus, et meie 2024. aastal istutatud minimetsa pinnas oli elurikkam kui regulaarselt niidetud murualad \u2013 seente arvukus oli seal lausa kahekordne! See kinnitab, et teadlikud haljastusmeetodid v\u00f5ivad looduslikku mitmekesisust oluliselt suurendada.<\/p>\n\n\n\n

    Ohustatud liike me ei leidnud, kuid merevees domineerivad ogalikud, merep\u00f5hjas elab harjasliimukas ja pinnases avastasime Nocardioid bakterid, mis suudavad elada ka reostunud keskkonnas. Samas leidub Hundipea mullas ka mutualistlikke seeni, mis loovad taimede juurtega s\u00fcmbiootilisi suhteid ja aitavad neil paremini kasvada. See on oluline teadmine, sest n\u00e4itab, et isegi linnakeskkonnas on v\u00f5imalik toetada bioloogilist mitmekesisust ja looduslike koosluste taastumist.<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n

    \n

    Mida see t\u00e4hendab Hundipea tuleviku jaoks?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

    N\u00fc\u00fcd, kui teame, kes siin elavad, saame teha teadlikumaid otsuseid rohealade ja veealade arendamisel.<\/p>\n\n\n\n

      \n
    • Rohefassaadid ja -katused pakuvad lindudele turvalisi pesitsuspaiku.<\/li>\n\n\n\n
    • Niitmata rohealad v\u00f5imaldavad seenekooslustel ja putukatel areneda.<\/li>\n\n\n\n
    • Vetikarikkad merealad toetavad kalade ja vee-elustiku mitmekesisust.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n

      J\u00e4tkame koost\u00f6\u00f6d teadlastega, et uurida, kuidas saaksime kasutada loodusp\u00f5hiseid lahendusi ka Hundipea akvatooriumi merep\u00f5hja seisundi parandamiseks. Koos merebioloog Holger J\u00e4nes<\/strong>ega kavandame, kuidas luua tingimused, mis v\u00f5imaldaksid siinsetes vetes aktiivset vaba aega veeta ja mereteemaliste hobidega tegeleda.<\/p>\n\n\n\n

      J\u00e4rgmised eDNA proovid v\u00f5tame paari aasta p\u00e4rast, et j\u00e4lgida, kuidas keskkond muutub ja mida saame teha veel paremini. Meie eesm\u00e4rk on, et Hundipea oleks koht, kus loodus ei vaja pidevat turgutust, vaid toimib tugeva ja vastupidava s\u00fcsteemina.<\/p>\n\n\n\n

      Nagu \u00f6eldud, Hundipeal on loodus rohkem kui taust \u2013 ta on meie naaber ja kaaslane, kelle eest hoolitsedes loome parema tuleviku nii endale kui ka k\u00f5igile teistele siinsetele liikidele.

      <\/p>\n<\/div>\n\n\n\n

      *Merep\u00f5hja proovide hankimine oli k\u00f5ige suurem v\u00e4ljakutse \u2013 muda k\u00e4ttesaamine k\u00e4is tubli kollase tuukerrobotiga, kes sukeldus kuue meetri s\u00fcgavusele merep\u00f5hja.<\/em><\/p>\n\n\n\n

      <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

      Meie eesm\u00e4rk on luua linnaruum, kus inimene ja teised liigid saavad koos areneda ja kasvada, mitte lihtsalt k\u00f5rvuti elada. See t\u00e4hendab, et loodus ei ole pelgalt silmailu pakkuv taust, vaid toimiv ja toetatud osa linnakeskkonnast. Aga kuidas me selle saavutame? Vastus peitub teadlikus uurimises ja planeerimises.<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":1589,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[25,27,24,28],"tags":[22,23,21,20],"class_list":["post-1587","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-hundipea-aed","category-ligipaasetavus","category-teadus","category-teadusuuringud","tag-edna","tag-hundipea","tag-keskkonna-dna","tag-uuring"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/dev.hundipea.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1587","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/dev.hundipea.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/dev.hundipea.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/dev.hundipea.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/dev.hundipea.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1587"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/dev.hundipea.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1587\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1608,"href":"https:\/\/dev.hundipea.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1587\/revisions\/1608"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/dev.hundipea.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1589"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/dev.hundipea.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1587"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/dev.hundipea.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1587"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/dev.hundipea.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1587"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}